Kursuse põhieesmärgiks on anda ettekujutus molekulaarse (sh bioloogilise) aine ehitusest ja funktsioneerimise üldistest seaduspärasustest
Bioloogilise füüsika kaugem eesmärk on uurida füüsika põhipostulaatide kehtivust ja asjakohasust bioloogiliste küsimuste lahendamisel
Õppevorm
Õppetöö toimub iga aasta kevadsemestril ja koosneb loengutest, praktikumidest ning seminaridest
Praktikumid on seatud loengutes saadud teoreetiliste teadmiste näitlikustamiseks ja tegelikkusega seostamiseks, reaalse, "käed sees" laboritöö tunnetamiseks, aga ka täiendava teabe saamiseks.
Seminarides tuletatakse meelde varemõpitud hädavajalikke matemaatilisi teadmisi, õpitakse graafikuid "läbi nägema", süvendatakse teatud kursusega seotud ülesannete lahendamise võtteid ja saavutatakse vilumus asjakohaste ülesannete lahendamisel.
Õpiväljundid
Kursuse läbinud üliõpilane:
Mõistab mateeria kvantolemust ning orienteerub vastavates mõistetes ja terminoloogias;
Teab, mis on aatomid, molekulid ja lausaine ning oskab kirjeldada nende objektide põhilisi struktuurseid erisusi;
Tunneb ainete uurimise põhilisi spektroskoopilisi meetodeid;
Suudab kirjeldada lausaine erinevate faaside omadusi ja üleminekuid faaside vahel;
Teab termodünaamika seaduseid;
Oskab lahti mõtestada selliseid termodünaamika mõisteid nagu energia, töö, soojus, temperatuur, entroopia jne.
Saab aru elu kui iseorganiseeruva protsessi olemusest;
Teab, mis on raku ja laiemalt biosfääri energiaallikad;
Oskab kasutada omandatut õppekava järgnevates bioloogiakursustes.
Hindamine
Õppeaine koosneb kahest eraldi hinnatavast osast: loengutest ja praktikumidest.
Loengute lõpphindamisel kasutatakse töö eristuvat hindamist (eksam on kirjalik), praktikumidel arvestuslikku hindamist.
Praktikumitööde hindamine tasemel arvestatud on eksamile pääsemise tingimus.
Eksami kordussooritus on võimalik üks kord enne semestri lõppu.