Spetsiifilised nukleoidid seostuvad mitokondriaalse sisemembraaniga (MSM). Sellised nukleoidid paiknevad kolesterooli mikrodomäänis MSM-is ja ka ER-mitokondriaalsetes kontaktpunktides (MAM). Antud uurimistöös mõjutame valke mis osalevad mitokrondriaalse võrgustiku dünaamikas, MAM-tekkimises aga samuti manipuleerime ka mitokondriaalsete membraanide lipiididset koosseisu. Püüame tuvastada ja iseloomustada mtDNA säilitamisel osalevaid valke. In situ nukleoidide koosseisu ja mitokondriaalse võrgustiku dünaamika edasine uurimine aitaks oluliselt kaasa mitokondriaalsete haigusgeenide töömehhanisimide selgitamisele. Teatud MAM- ja mtDNA kahjustused on näiteks seotud Alzheimeri haigusega ning vastavate tekkemehhanismide analüüs suurendab potentsiaalsete ravimärklaudade leidmise võimalusi.
Füüsikas domineerivad kvantnähtused. Põhilised bioloogilised protsessid, sealhulgas fotosüntees, näivad järgivat üksnes klassikalisi reegleid. Samas jälle, kuna fotosüntees algab footoni neeldumisega, kas ei saaks ja tuleks seda nähtust käsitleda veelahkmena klassikalise ja kvantmaailma vahel? Eriteadlaste hulgas on üldlevinud ettkujutus, et neeldunud valguskvant tekitab fotosünteetilistes antennikompleksides koherentse eksitoni, mis tõhusalt ergastusenergiat edasi reaktsioonitsentrile kannab. See visioon on aga peamiselt krüogeensetel temperatuuridel läbi viidud katsetulemuste tõlgendamise tulemus. Füsioloogilistel temperatuuridel toimivatest eksitonidest pole suurt midagi teada. Antud projekt eesmärk ongi viimasele küsimusele valgust heita. Katselisi ja teoreetili uuringuid teostatakse laias temperatuuride ja rõhkude vahemikus, kasutades kaasaegseid optilise spektroskoopia ja neutronite hajumise meetodeid.
Biofüüsikute tegemistest täpsemaltTÜMRI Biofüüsika- ja Taimefüsioloogia õppetool