Tahan soovitada Teile mõõtühikute teisendamise viisi, mida kasutan ise ja pean lihtsaks ja loogiliseks.

Ta on eriti mugav kui mõõtühik on eesliitega ja ruudus või kuubis (näiteks, pindala-, ruumala-, kontsentratsiooni ühikud).

Näidisülesanded:

1. Oletame, et ruumalaühikut mm³ on vaja teisendada ühikusse m³.

Te teate, et 1 meetris on 1000 mm, ehk 1 mm = 0.001 m = 10^-3m.

kui 1 mm = 10^-3 m,

siis (1 mm)³ = (10^-3 m)³, kasutage astendamisel sulgusid, muidu eesliite arvulise väärtuse astendamine võib meelest ära minna!

ehk 1 mm³ = (10^-3 )³ m³, (kui aste on astmes, neid korrutatakse)

ja 1 mm³ = 10^-9 m³,

 

2. Teisendage pindala 30 dm² ruutmillimeetritesse (mm²).

Teate, et detsi = 10^-1 ja milli = 10^-3, ehk 2 suurusjärku vahet, detsimeeter on suurem kui millimeeter, seega:

1 dm = 100 mm = 10² mm,

(1 dm)² = (10² mm)²,

30 dm² = 30 (10² mm)² = 30 10⁴ mm² = 3 10⁵ mm²

Pange tähele: koeffitsient (antud näites = 30) "ei osale" astendamises dimensioonide ümberarvutamisel

 

3. Teisendage kiirus 8 km s^-1 (esimene kosmiline kiirus) meetritesse tunnis (m h^-1)

Teate, et 1 km =10³ m ja

1 h = 3600 s, ehk 1 s =1/3600 tunnist.

 

Kuna Te edaspidi oma töös sageli puutute kokku molaarsete kontsentratsioonidega, siis kasutamegi molaarsust järgmistes näidetes.

4. Oletame, et kontsentratsiooni 100 μmol cm^-3 peate ümberarvutama kontsentratsiooniks mol m³ või molaarseks kontsentratsiooniks mol l^-1 = M = mol dm^-3.

Teate, et 1 μmol = 10^-6 mol

ja 1 cm = 10^-2 m,

siis (1 cm)³ = (10^-2 m)³ = 10^-6 m³

1 m = 10 dm

(1 m)³ = (10¹ dm)³ = 10³ dm³

 

Tulemuseks saame: 100 μmol cm^-3 = 100 mol m^-3 = 0.1 M

 

5. Kontsentratsioon 5 10^-3 nmol mm^-3 teisendada mikromolaarseks (μM).

Teate, et 1 nmol = 10^-9 mol ja 1 μmol = 10^-6 mol, seega 1 nmol = 10^-3 μmol

1 M = 1 mol l^-1 = 1 mol dm^-3, seega mm³ tuleb teisendada dm³

1 mm = 10^-2 dm, siis 1 mm³ = (10^-2 dm)³ = 10^-6 dm³

 

Lisaks massi, ruumal, kontsentratsiooni ühikutele läheb Teil vaja jõu (N), rõhu (Pa, atm) ja energia (J, cal) ja võimsuse (W) ühikuid (vt. lk. Mõõtühikud. Si süsteem).

Vaatame nende teisendamist järgnevates näidisülesannetes.

6. Kui suur jõud mõjub 1 mm² (N mm^-2), kui rõhk on 1000 atmosfääri (atm). Ehk rõhk atmosfäärides teisendada ühikutesse N mm^-2.

Rõhu ühik SI süsteemis on Paskal, ehk rõhk mida tekitab jõud 1 Njuuton mõjudes pinnaühikule 1 m² (1 Pa = 1 N m^-2).

1 atmosfäär on õhurõhk merepinnal 1 atm = 760 mm Hg = 1.013 10⁵ Pa = 1.013 10⁵ N m^-2

lisaks m² tuleb teisendada mm² : 1m = 10³ mm, 1 m² = (10³ mm)² = 10⁶ mm²

 

Ajas pinnaühikule langevate valguse või soojuse voogude intensiivsust määratake energia ühikutes pinna ja aja ühiku kohta, näiteks, cal m^-2s^-1 või J m^-2 s^-1= W m^-2

7. Teisendada 1 kW m^-2 kaloritesse ruutmeetri kohta sekundis (cal m^-2s^-1)

Kalor ei ole SI süsteemi ühik, kuid näete teda igal toidupakendil toiduainete energiasisalduse ühikuna. Kalor on energia, mida läheb tarvis 1 ml (= 1cm³) vee soojendamiseks 1 kraadi võrra.

1 cal = 4.18 J ja 1 J = 1/4.18 cal

Watt (W) on võimsuse ühik. Kuna võimsus on energia eraldumise/kulutamise kiirus (energia kulutamine/eraldumine aja ühikus),

siis võimsuse ühik W = J/s = J s^-1. 1kW = 1000 W.

 

8. Teisendada 12 cal cm^-2 min^-1 kilovattidesse ruutmeetri kohta (kW m^-2 = kJ m^-2 s^-1).

abiks võtame teadmised, et 1 cal = 4.19 J, 1 cm² = (10^-2 m)² = 10^-4 m², 1 min = 60 s, 1 J = 10^-3 kJ